Kodutöö 10: Tagasivaade kursusele

“Kursuse eesmärgiks on selgitada üksikisikute, organisatsioonide ja ühiskonna seotust infotehnoloogiaga. Kursus annab põhiteadmised infotehnoloogiaga seotud sotsiaalteaduslikest meetoditest ja teooriatest ning asptektidest, mis tulevad esile infotehnoloogia ja kasutajakeskkonna omavahelistes mõjudes.”

Vaadates tagasi kursuse reklaamitud väljundile ning tegelikule tulemusele pean raskusega tõdema, et sain antud osakonnas tõepoolest targemaks. Kui mitte otseselt faktide poolest, siis mõtteainet anti kuhjaga.

Vahel tundus isegi, et liiga kuhjaga - matemaatikateaduskond ei ole just kõige laialdasemalt tuntud oma sotsiaalse poole pealt, mis võib seletada vähest aktiivsust loengutes ning kodutöödel. Meile meeldib nokitseda programmide kallal, kuid püüdes läbida kilomeetrit teksti jalgratta sotsiaalse paradigma kasutusõiguse paradokside kohta võime jääda jänni.

Ilmselt on aga kogu see aine just meile - tulevastele arendajatele suunatud, et me mõtleks natukenegi inimese peale, kes meie produkti lõpuks kasutama hakkab. Aegajalt näib, et kogu arendusprotsess oleks palju hõlpsam ilma selle orgaanilise mättata, kes ootab protsessi lõpus ja suudab alati meie produkti valesti kasutada, kuid tänu antud õppeainele ma vähemalt PÜÜAN oma koodi veidi avarama silmaringiga kirjutada.

Kodutöö 9: ÕISi kasutajatoe elementide analüüs

ÕIS-i, kui süsteemi puhul, mis on äärmiselt keeruliselt üles ehitatud, on kasutajatugi äärmiselt kriitilise tähtsusega, kuid vaatamata administraatorite pingutustele jääb see siiski parimal juhul heaks katseks.

Vaatleme kasutajatuge elementhaaval:

• Kättesaadavus - Siin peitub ÕISi kasutajatoe Achilleuse kand. Terve kasutajatugi (kui välja arvata nõrgalt välja hõigatud tuutoritund esimese aasta alguses) on üles ehitatud väikesele nupule "Abi" iga lehe üleval paremas nurgas. Mina isiklikult märkasin seda alles nüüd, kui hakkasin selle pilguga lehte uurima. See nupp viib hunnikule PDF failidele, mille läbimine võtab aastaid. Lisaks on võimalik ilmselt helistada dekanaati, kuid seda naljalt õpilane esimese aasta esimesel nädalal ei tee.
• Täpsus ja katvus - Nii palju kui suutsin informatsiooni läbida, tundub see olevat asjakohane.
• Järjepidevus - Ma ei ole kunagi kohanud ühtki muud vormi ÕISi dokumentatsioonist kui eelnimet variant. On väga järjepidev.
• Töökindlus - Kui ÕIS on maas, on see väike abinupp maas.
• Paindlikkus - Kõigile serveeritakse sama info.
• Tagasihoidlikkus - Siin hiilgab ÕISi kasutajatugi kuldseid vikerkaari - nii tagasihoidlikku kasutajatuge pole ma veel kohanud.

Kasutaja abistamise viisidest võib nimetada vaid veebidokumentatsiooni, milles sisaldub ka osaliselt teisi meetodeid (on mõned piltidega tutorialid).

Kohanduvatest abisüsteemidest ei maksa siinkohal ilmselt kõnelda, kuna see ajaks niigi ülikeerulise õppesüsteemi üle igasuguse piiri. Mõelda vaid, kui ta otsustab iga päev ümber, mis tasemega sa oled - nii kaoks igasugune võimalus mingitki abi leida.

Abiinformatsioon toimetatakse kasutajale ühe kompsuna ning patsutatakse seljale: "Õnn kaasa!".

Teemaväliselt rääkides on aga ÕISist saanud teatud mõttes TÜ mitteformaalne rebaste retsimise traditsioon. Kuulsin aastaid sellest õudusest enne sisseastumist ning ma ei pidanud sugugi pettuma! Ilmselt tahetaksegi seeläbi sisestada ühtekuuluvustunnet akadeemikute seltskonda - ma pole veel kohanud ülikoollast, kellega ÕISi hurjutada ei saaks.

Kodutöö 8: HCI User Support

Abisüsteemi olulisemad omadused:

• Kättesaadavus - on kättesaadav igal programmi kasutamise ajahetkel (ka paralleelselt teiste programmidega!)
• Täpsus ja katvus - püsib kaasas progammi uuenduste ja muutustega
• Järjepidevus - erinevad abi vormid (näiteks online abi ning paberdokumentatsioon) kasutavad sama struktuuri, terminoloogiat jne.
• Töökindlus - töötab ajal, kui süsteem ise on rikkis (ilmselgelt)
• Paindlikkus - erinevate tasemete kasutajad saavad enda oskustele vastavat infot
• Tagasihoidlikkus - püsib varjatuna, kuni seda vaja on

Kasutaja abistamise viisid:

• Abi kindla käsu kohta - antakse ülevaatlik käsu kasutamise õpetus
• Käsu korrektuurid - käsu väärkasutamisel antakse tagasisidet
• Kontekstipõhine abi - sarnased funktsioonid erinevates programmides, mis annavad abi vastava programmi kohta
• Veebitutorial - keskkond, kus kasutaja saab rakendust sammhaaval tundma õppida, muretsemata millegi lõhkumise pärast
• Dokumentatsioon veebis - paindlikum (kiiremini uuenduv) versioon harilikust dokumentatsioonist
• Viisardid ja abimehed - tööristad, mis aitavad kasutajal samm-sammult eesmärgini jõuda

Kohanduvad abisüsteemid:
Kohanduvad abisüsteemid püüavad õppida kasutajat tundma, et seeläbi talle paremat (vähem või rohkem spetsiifilist) abi pakkuda. Sellised süsteemid kasutavad erinevaid meetodeid oma eesmärgi saavutamiseks:

• Kvantifitseerimine - lihtne kasutaja jälgimine, kasutaja paigutatakse tema (väidetava) kasutajataseme järgi gruppi - näiteks algaja, tavakasutaja, ekspert
• Stereotüübid - abiprogrammi on eelnevalt sisestatud kasutusstereotüübid ning kasutajat hinnatakse nende taustal
• Overlay mudel - selle asemel, et grupeerida kasutajat, võetakse mudeliks ette ideaal ning võrreldakse kasutaja tegevusi ideaaliga - kui kasutaja ideaalist erineb, antakse talle seda teada

Kohanduva abisüsteemi selgrooks on aga hea ülevaade rakendusest endast, millele abi pakutakse. Ilma selle informatsioonita ei oska ükski süsteem pädevaid otsuseid teha.

Abiinformatsiooni toimetamine kasutajale:

• Otseste faktide esitamine kindla küsimuse vastuseks
• Kindla stsenaariumi läbimängimine, tuvastamaks kasutaja viga
• Semantiliselt ühendatud faktide võrgud, mida kasutaja saab loogika põhjal läbida
• Näited

Abisüsteemi loomine:
Tuleb läbi mõelda, kes on programmi sihtgrupp ning arvestada tema eripäradega. Seejärel vastata järgmistele küsimustele:

• Kuidas abi palutakse?

Otsesed käsud, nupud, eraldi programmid jne.

• Kuidas abiinfot kasutajani viia?

Eraldi aken (kui võimalik), manuali leht konsooliaknas, tooltip jne. Arvestada tuleb olemasoleva keskkonna võimalustega ning ka sellega, et kasutaja saaks abi kasutada (tervet ekraani haarav programm halvab ka võimaluse kohe infoga midagi teha)

Tuleb tõsiselt mõelda ka informatsiooni sisu peale - see peab olema kergelt loetav, ilma ilustusteta. Soovitav on kasutada kokkuvõtteid ning selget liigendamist.

Kodutöö 7: ÕIS kui sotsiotehniline süsteem

• Inimesed
• Administraatorid - Hoiavad süsteemi töös, uuendavad, testivad uuendusi, parandavad vigu.
• Õppejõud - Lisavad ja kustutavad õppeaineid, hindavad üliõpilasi, loovad ning muudavad õppeainetega seotud informatsiooni (eksamiajad, õppematerjal)
• Õpilased - Otsivad õppeaineid ning registreeruvad neile, hindavad kursuseid, saavad tagasisidet sooritatud eksamite eest, muudavad osasid endaga seotud andmeid (stipendiumid, kontaktandmed).
• Õigusteta kasutajad - Otsivad informatsiooni õppeainete kohta.
• Riistvara
• Serverid - Hoiavad informatsiooniga andmebaase, peavad töötama laitmatult ning peatusteta.
• Tagavarasalvestid - Hoiavad informatsiooni tagavarasid, mida täiendatakse regulaarselt.
• Administraatorite ning klientide arvutid - Nende abil on võimalik süsteemile ligi pääseda.
• Tarkvara
• Serveri tarkvara - Esitab informatsiooni küsitud kujul kliendile või administraatorile ning laseb seda õiguste piires muuta.
• Serveri hooldustarkvara - Teeb varukoopiaid informatsioonist ning võimaldab serveri diagnostikat läbi viia.
• Tugiressursid
• Tuutorid - Aitavad esmakursuslastel keskkonnaga kohaneda.
• Koolitus - Esmakursuslaste jaoks läbiviidav spetsiaalne koolitus, aitab kohaneda.
• Teised kasutajad - Aitavad enda kogemuse põhjal.
• Online õpetus - On kättesaadav ka juhul, kui teised võimalused hetkel puuduvad.
• Infostruktuurid
• Kasutajapiirangud - Igal kasutajal on selgepiirilised õigused, et vältida ebasobivate andmete (tudengi enda hinded, kellegi teise õppeaine) tahtmatut või tahtlikku muutmist.

Kodutöö 6: What is Social Informatics and Why Does it Matter?

1. Tihti loodetakse, et töökeskkonna moderniseerimine arvutite ja tehnoloogia viimase sõna abil tõstab eksponentsiaalselt ettevõtte tootlikust. Tihti on aga suisa vastupidi, kuna puudub tehnoloogia vastuvõtuks piisav sotsiaalne eeltöö.
2. Sotsiaalinformaatikud tegelevad infotehnoloogia kasutamise uurimisega mitte ainult suurfirmades ning ettevõtetes, vaid kõigis eluvaldkondades.
3. Sotsiaalinformaatika vaatab erinevaid tehnoloogiad kasutajate seisukohast ning seeläbi aitab kaasa nende tehnoloogiate paremale omaksvõtule ning uute ja efektiivsemate süsteemide arengule.
4. Korralik dokumentatsioon on iga uue tehnoloogia või arvutisüsteemi juures kriitilise tähtsusega - kuigi arendaja jaoks võib olla toode iseenesestmõistetav, siis üldpopulatsioonis leidub alati kasutajaid, kelle töö läheks tänu dokumentatsioonile tunduvalt libedamalt.
5. Lisaks tehnoloogia arengu jälgimisele ning dokumenteerimisele, tegeleb peab sotsiaalinformaatik vaatluse põhjal ka (soovitavalt edasiviivaid) teooriaid looma.

Kodutöö 5: Definitsioon

Infoühiskond - Situatsioon ühiskonnas, milles tähtsaimaks varaks on kujunenud informatsioon, selle kiire transport ning usaldusväärne hoiustamine. Tehnoloogia arengul on esmatähtis roll informatsiooni liikluse kiirendamisel ning andmeturbe vajalikkus kasvab pidevalt.

Kodutöö 4: Arutlus

Kuidas muudab maailm tehnoloogiat või tehnoloogia maailma?

Et nõnda mastaapsel teemal sõna võtta, tuleb kõigepealt selle arutluse tarbeks defineerida kaks mõistet – maailm ning tehnoloogia. Mõlemad mõisted on üleni subjektiivsed ning kuigi oleks huvitav juurelda teemal, millised on universumis levinumad tehnoloogiad ning kuidas nad planeetide või koguni süsteemide skaalal maailmu muudavad, tuleb jääda siiski enda vaatenurga külge aheldatuks. Seega on maailm meie kui inimeste ühiskond ning tehnoloogia meie käepikendus.

Uurimaks kahe nõnda abstraktse mõiste omavahelist dünaamikat, peame eeldama, et nad on eraldiseisvad üksused ning et tehnoloogia, kuigi välja kasvanud meie ühiskonnast, on võtnud säärase kuju ning võimed, et on suuteline maailma vastu mõjutama. Selle mõttega harjumine võtab aga aega – kuidas on meie enda kätetöö saavutanud sellised mõõtmed, et on väljunud meie kontrolli alt? Küsimus ei ole niivõrd tehnoloogia amokkijooksmises vaid selles, et me ise ei suuda enam selleta hakkama saada ning oleme loonud suletud ringi – tegelikult mõjutab vaid ühiskond iseennast ning olukorra mõistmise lihtsustamiseks nimetame seda tehnoloogia (objekti, mis ilma ühiskonnata lakkaks eksisteerimast) mõjuks.

Esmapilgul tundub, et kuna meie oleme tehnoloogia loojad ning isandad, siis on kogu mõjutamine võiks loogiliselt võttes olla ühepoolne. Leiutised rajanevad siiski reaalelulistel soovidel ning kogu tehnoloogiline arengutee peaks ühekülgselt ühiskonna vajadustest sõltuma.

Vastandväärtusena eelmisele väitele võib aga tuua teise äärmuse – kuna tehnoloogia areng sõltub väga paljuski muust peale ühiskonna soovide (materjalide kättesaadavus, füüsikaseadused), siis võiksime hoopiski järeldada, et suures osas jookseb maailm tehnoloogia sabas. Kui antud avastusest vähegi kasu on – lülitame ta aga oma ellu sisse ning kohandame oma maailma selle ümber, mis sest et fantaasiates võinuks leiutis hoopis midagi teistsugust olla.

Ilmselt tegelikkuses on vastus (nagu ikka) kahevahel. Tehnoloogia arengu eest vastutavad siiski inimesed (mitte näiteks jumaluste staatuses tehisintellektid, kes meie soove arvestamata uuendusi teevad) ning seetõttu jääb tehnoloogia alati aheldatuks ühiskonna soovide külge. Teiselt poolt aga peab ühiskond end pidevalt laskma tehnoloogia poolt ümber vormida, kuna välja kukkunud produkt, võib olla hoopis midagi vähemat või teistsugust kui tegelikkuses soovitu.


Lisamärkusena tahaksin viriseda, et sellisel tohutul teemal a4 peale midagigi loogilist pressida üritades kukub välja selline kolmanda klassi kirjand.

Kodutöö 3: Küsimused artiklite kohta

Järgnevad küsimused tekkisid mul lugedes teksti The Majesty  of Daylight: The Social Construction  of Fluorescent  Lighting.

Need ei ole otseselt teksti faktidega seotud vaid on genereeritud erinavatest mõtetest, mis panin kirja teksi läbides. Vabandan, kui need veidi liiga üldiselt välja kukkusid.


Terves loos on läbiv toon see, kuidas uued leiutised rahvast aina rohkem ja rohkem pöördesse viisid ning USA fotograaf Paul Strand läheb isegi nii kaugele, et väita, et tehnoloogiast on loodud uus püha kolmainsus: Masin, Materjalistlik Imperialistlikkus ning Teadus. Kas inimesed reageerisid (reageerivad) tehnoloogia arengu suhtes üle või on säärane (kergelt maniakaalne) entusiasm teretulnud? Kuidas edenenuks tehnoloogia, kui rahvale ei oleks iga uut leiutist tutvustatud kui Jeesuse uut tulekut? Kas asju reaalsemalt võttev rahvas aidanuks arengule paremini kaasa kui see kergelt mustkunstnike poolt hüpnotiseeritud seltskond?

Mina isiklikult arutlen selle üle ikka veel, sest ühelt poolt müügimeeste poolt taevani kiidetud leiutised süstivad raha teaduse arengusse, kuid teisest küljest oleks ehk rohkem kasu kahe jalaga maapeal seisvatest (haritumatest) tarbijatest. 

Kodutöö 1: Intervjuu kava

Intervjuukava lehekülje http://www.ut.ee/ kasutajasõbralikkuse testimiseks.

- Sissejuhatav vestlus, mis kätkeb endas mõningat küsimuste eelnevat seletamist. Annan intervjueeritavale teada, et ülesandeid sisaldavatele küsimustele oleks tarvis pikemaid vastuseid koos üsna detailse kirjeldusega, kuidas lahenduseni jõuti.

- Vastajaks valin Tartu Ülikooli vilistlase (üsna hiljutise, kuna eeldab ka temaaegse ülikooli kodulehe olemasolu).

1. Millal lõpetasite Tartu Ülikooli ning milline on Teie mälestus tolleaegsest ülikooli kodulehest?
2. Kas olete külastanud uut kodulehte?
3. Millised on/olid esmamuljed?

- Konkreetsed ülesanded.

4. Palun leida Tartu Ülikooli poolt pakutavad täiendõppevõimalused aastal 2010.
5. Palun leida Tartu Ülikooli aula broneerimisinfo.
6. Otsige lehelt üles viited TÜ sektsioonidele tuntud suhtlusportaalides Orkut ja Facebook.

- Tagasiside.

7. Kuidas hindate lehe organiseeritust ja intuitiivsust?
8. Palun mõne lausega võrrelda praegust kodulehte ning Teie ülikoolis käimise ajal kasutuses olevat varianti.
9. Kas Teile jäi silma mõni eriti segav factor, mille parandamine oleks viivitamatult vajalik?

- Tänud ja kummardused.