Järgnevad küsimused tekkisid mul lugedes teksti The Majesty of Daylight: The Social Construction of Fluorescent Lighting.
Need ei ole otseselt teksti faktidega seotud vaid on genereeritud erinavatest mõtetest, mis panin kirja teksi läbides. Vabandan, kui need veidi liiga üldiselt välja kukkusid.
Terves loos on läbiv toon see, kuidas uued leiutised rahvast aina rohkem ja rohkem pöördesse viisid ning USA fotograaf Paul Strand läheb isegi nii kaugele, et väita, et tehnoloogiast on loodud uus püha kolmainsus: Masin, Materjalistlik Imperialistlikkus ning Teadus. Kas inimesed reageerisid (reageerivad) tehnoloogia arengu suhtes üle või on säärane (kergelt maniakaalne) entusiasm teretulnud? Kuidas edenenuks tehnoloogia, kui rahvale ei oleks iga uut leiutist tutvustatud kui Jeesuse uut tulekut? Kas asju reaalsemalt võttev rahvas aidanuks arengule paremini kaasa kui see kergelt mustkunstnike poolt hüpnotiseeritud seltskond?
Mina isiklikult arutlen selle üle ikka veel, sest ühelt poolt müügimeeste poolt taevani kiidetud leiutised süstivad raha teaduse arengusse, kuid teisest küljest oleks ehk rohkem kasu kahe jalaga maapeal seisvatest (haritumatest) tarbijatest.
