Kuidas muudab maailm tehnoloogiat või tehnoloogia maailma?
Et nõnda mastaapsel teemal sõna võtta, tuleb kõigepealt selle arutluse tarbeks defineerida kaks mõistet – maailm ning tehnoloogia. Mõlemad mõisted on üleni subjektiivsed ning kuigi oleks huvitav juurelda teemal, millised on universumis levinumad tehnoloogiad ning kuidas nad planeetide või koguni süsteemide skaalal maailmu muudavad, tuleb jääda siiski enda vaatenurga külge aheldatuks. Seega on maailm meie kui inimeste ühiskond ning tehnoloogia meie käepikendus.
Uurimaks kahe nõnda abstraktse mõiste omavahelist dünaamikat, peame eeldama, et nad on eraldiseisvad üksused ning et tehnoloogia, kuigi välja kasvanud meie ühiskonnast, on võtnud säärase kuju ning võimed, et on suuteline maailma vastu mõjutama. Selle mõttega harjumine võtab aga aega – kuidas on meie enda kätetöö saavutanud sellised mõõtmed, et on väljunud meie kontrolli alt? Küsimus ei ole niivõrd tehnoloogia amokkijooksmises vaid selles, et me ise ei suuda enam selleta hakkama saada ning oleme loonud suletud ringi – tegelikult mõjutab vaid ühiskond iseennast ning olukorra mõistmise lihtsustamiseks nimetame seda tehnoloogia (objekti, mis ilma ühiskonnata lakkaks eksisteerimast) mõjuks.
Esmapilgul tundub, et kuna meie oleme tehnoloogia loojad ning isandad, siis on kogu mõjutamine võiks loogiliselt võttes olla ühepoolne. Leiutised rajanevad siiski reaalelulistel soovidel ning kogu tehnoloogiline arengutee peaks ühekülgselt ühiskonna vajadustest sõltuma.
Vastandväärtusena eelmisele väitele võib aga tuua teise äärmuse – kuna tehnoloogia areng sõltub väga paljuski muust peale ühiskonna soovide (materjalide kättesaadavus, füüsikaseadused), siis võiksime hoopiski järeldada, et suures osas jookseb maailm tehnoloogia sabas. Kui antud avastusest vähegi kasu on – lülitame ta aga oma ellu sisse ning kohandame oma maailma selle ümber, mis sest et fantaasiates võinuks leiutis hoopis midagi teistsugust olla.
Ilmselt tegelikkuses on vastus (nagu ikka) kahevahel. Tehnoloogia arengu eest vastutavad siiski inimesed (mitte näiteks jumaluste staatuses tehisintellektid, kes meie soove arvestamata uuendusi teevad) ning seetõttu jääb tehnoloogia alati aheldatuks ühiskonna soovide külge. Teiselt poolt aga peab ühiskond end pidevalt laskma tehnoloogia poolt ümber vormida, kuna välja kukkunud produkt, võib olla hoopis midagi vähemat või teistsugust kui tegelikkuses soovitu.
Lisamärkusena tahaksin viriseda, et sellisel tohutul teemal a4 peale midagigi loogilist pressida üritades kukub välja selline kolmanda klassi kirjand.
Lisamärkusena tahaksin viriseda, et sellisel tohutul teemal a4 peale midagigi loogilist pressida üritades kukub välja selline kolmanda klassi kirjand.
